Täpne Eeriku tsitaat: "Õigus on see, mida riik kehtestab ja kogu lugu."
Moraal - arusaam õigest (ja sündsast) käitumisest;
Tava - pikemaajaline käitumisviis, mis pole vastuolus seadusega. Vajalik, sest eraõiguses on vabaduse põhimõte. Sätte puudumisel analoogia - lähtutakse tavast. Tava on seetõttu õigusallikas, et teiste õigusallikatega pole võimalik ja võiks öelda, et isegi ei tohiks reguleerida. (viimast 2 lauset rääkige ainult siis, kui konkreetselt selle kohta küsib.)
Religioon - usuorganisatsiooni poolt kehtestatud käitumisreeglid, seda reguleerib jumal; Religioon ja õigus seotud omavahel nt 10 käsu järgi; moraalinormid on õiguses, aga samal ajal on ka neid, mis õiguses pole.
Õiglus - filosoofilise sisuga termin, mida me ei oska täpselt defineerida.. Või siis "Õiglus on liiga üldine mõiste, et seda defineerida." (täpne Eeriku tsitaat 5.12 seminarist).
Moraal, tava, relig, õiglus erinevad ÕIGUSEST selle poolest, et õiguses sunnikord, teistes sisuliselt mitte.
Õigus jaguneb: 1) eraõigus; 2) avalik õigus.
Avaliku õiguse all näidetena välja toodud haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus.
Miks eristada omavahel era ja avalikku? Eraõiguses vabaduse põhimõte, avalikus õiguses piiritletuse põhimõte. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud.
Eraõigus jaguneb:
Eraõiguse jagamine kolmeks erinevaks vajalik, sest riigi sekkumise määr erinev.
Suuremast väiksemaks: majandusÕ > ühinguÕ > tsiviilÕ
Unitarism ütleb, et ühinguõigus (või oleks parem sõna äriõigus?) ja tsiv. õigus on üks ja sama.
Dualism ütleb, et tsiv õigusel ja ühinguõigusel on vahe.
I teooria - huviteooria: kõik riigi huve puudutav on avalik Õ, kõik üksikisiku kasu on EÕ
II - subordinatsiooniteooria: eraõiguses subjektid võrdsed, avalikus alluvus- e. subordinatsioonisuhtes
III - täiendatud subord. teooria: EÕ subj võrdsed, avalikus alluvussuhtes ja allutakse avaliku võimu kandjale.
Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõtte alusel. Poolte võrdsust vaja rõhutada, et mitte segi ajada karistusõigusega.
Alguse saanud Rooma õigusest: jus civile. Tänapäeva tulnud ainult nimi, mitte sisu.
Võib eristada kahte erinevat kujunemist: angloameerika ja kontinentaaleuroopa: ang.ameerikas arendati uut õigust (nt läbi kohtupraktika), kont.eu-s Rooma õiguse retseptsioon. Kont.eu jaguneb omakorda kaheks: germaani (BGB e. saksa tsiv. sead.), romaani e. code civile.
Õiguse allikad meil: 1804 Balti eraseadus; BGB; (I EW tsiv sead. - ei võetud vastu, seega pole õiguse allikas, nii et seda parem mitte mainida); Vene NFSV tsiviilkoodeks; ENSV tsiv.koodeks; TSÜS 1992. Mitte mainid TSÜS 2002, sest see on kehtiv seadus!
1) EU õigus; 2) Põhiseadus; 3) Seadused; 4) Seadusest madalamal seisvad õigusallikad.
Tava - pikemaajaline käitumine, mis pole vastuolus seadusega. Tava on seetõttu õigusallikas, et teiste õigusallikatega pole alati võimalik ja võiks öelda, et isegi ei tohiks reguleerida.
Kohtupraktika - Avalikus õiguses KRIMINAALMENETLUSES!!! õiguse allikana lisaks ka kohtupraktika.
Tõlgendamine: grammatiline, teleoloogiline, süstemaatiline, ajalooline
Analoogia: sätte puudumisel võtame kõige lähema sätte.
Omandit puudutav tehing puudutab 2 õigusharu ja on 2 lepingut: ostu-müügileping ja omandi üle andmine (käsutusleping). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. Ehk siis abstr. printsiip tähendab seda, et sisuliselt on oluline käsutustehingu toimumine.
Juriidiline fakt
Õigussuhe on suhe, mis on reguleeritud õigusnormidega.
Tsiv.Õ õigussuhe on suhe, mis on regul. tsiv Õ normidega.
Tsiv. Õ suhte sisu õigused ja kohustused - subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Objektiivne õigus vs subj. õigus: subj õigus minul on selle konkreetse asja (nt arvuti) omandiõigus; obj õigus on kõigi õigus mingit asja omada.
Käsutusõigus, kasutusõigus, valdus/valdamine (tegelik võim asja üle) – kaudne valdamine – a la auto või majavõtmete enda käes hoidmine; otsene valdamine – autos, majas olemine; autoga sõitmine – valdamine JA kasutamine.
Isik ja subjekt on sünonüümid; isik ja inimene ei ole. Isikuid eristab asjadest õigusvõime (ja teovõime).
Isikud jagunevad: 1) Füüsilised isikud (ka. FIE); 2) Juriidilised isikid; 2.1) Eraõiguslikud jur isikud (täpsemalt siin); 2.3) Avalikõiguslikud jur isikud
Füüs isiku õigusvõime algab elusalt sünniga ja lõpeb surmaga. Surm = ajusurm. Õigusvõime võib tekkida ka alates eostamisest, kui laps sünnib elusalt. Vajalik, et laps oleks isa pärija, kui isa peaks enne lapse sündi ära surema (ei mäleta täpselt, miks see lause sees).
§8
(1) Teovõime on isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Täielik teovõime tekib 18-aastaseks saanud füüsilisel isikul.
(2) Alaealistel, vaimuhaigetel, nõrgamõistluslikel ja psüühikahäiretega inimestel on piiratud teovõime.
Vaimuhaigus on ravitav, nõrgamõistluslikus on sünnijärgne ja ravimatu. Psüühikahäire vaieldav, case by case, ka arstid vaidlevad. Vaimuhaiguse jms puhul oluline sõna kestvalt.
§ 8 lg 3
Piiratud teovõimega isiku eestkostja – piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja (puudutab ainult täisealisi. // mitte segi ajada hooldajat ja eestkostjat – hooldaja on määratud füüsilise puudega inimesele.
Kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab, siis võib kohtu määrusega teovõimet laiendada. Võib laiendada seadusliku esindaja nõusolekul. Kui nõusolekust keeldumine on alaealise huvidega vastuolus, võib kohus otsustada ilma nõusolekuta. Eluline näide nt abiellumine; ettevõtlus.
Alla 7-aastased isikud ühepoolseid tehinguid teha EI SAA. 7-aastaste ja vanemate isikute puhul vajalik seadusliku esindaja eelnev nõusolek.
| Ühepoolne tehing | Kahepoolne tehing | |
| Alla 7a isikud | Ei kehti | §13 Kehtib, kui seadusliku esindaja poolt või seadusliku esindaja nõusolekul vahendid antud. |
| 7a ja vanemad isikud | Kehtivuse jaoks eelduseks seadusliku esindaja eelnev nõusolek | §11 lg 1 Vajalik eelnev nõusolek või hilisem heakskiit lg 3 kehtib, kui ei teki otseseid tsiv kohustusi; esindaja andis vahendid |
Piiratud teovõimega isiku tehtud tehingu vaidlustamisel heaks kiitmiseks vajalik 2 nädala jooksul seadusliku esindaja nõusolek; ajutise otsusevõimetuse puhul (§13) vajalik ise 2 nädala jooksul tehingust loobuda, nõusolek tuleb passiivselt.
Üsna liberaalne mõiste: on seal, kus ma tahan, et mu elukoht on. Kui elukohta pole võimalik kindlaks teha, on isiku elukoht seal, kus ta parasjagu viibib. A la kodutu puhul pargipink, kus parasjagu istub. Sel juhul laieneb talle elukoha kaitse, läbi otsimiseks oleks tegelikult vaja kohtumäärust läbiotsimiseks.
Isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.
Teadmata kadunud isiku teema oluline, et saaks seada varale hoolduse. Hoolduse võib seada varale, mis kuulub isikule, kes asjaolude tõttu ei saa oma vara eest hoolitseda või seda kasutada.
Teadmata kadunud isiku vara võib vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimusel.
Vajalik suurema õigusselguse saamiseks; varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete selgitamisek.
Teatud tingimustel lühem tähtaeg, sest on suurem tõenäosus, et inimene on surnud.
Surnuks tunnistamine = tavaline surm
Kui inimene ilmaasjata surnuks tunnistatakse, siis peab surma ümber lükkamiseks kohtusse pöörama.
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Jur isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik.
Äriühing = kasumit taotlev EÕ-lik jur isik.
Ettevõte = vara. Samas TsÜS §66 ütleb: Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb.
Firma = jur isiku nimi.
EÕ jur is õigusvõime tekib alates registrisse kandmisest.
AÕ jur isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
Loodud erahuvides ja selle isiku liigi kohta käiva seaduse alusel
Täisühing (TÜ): osanikud vastutavad täielikult oma isikliku varaga.
Usaldusühing (UÜ): äriühing, kus on täisosanikud, kes oma varaga vastutavad, ning lisaks osanik, kes oma varaga ei vastuta.
Osaühing (OÜ): osanikud vastutavad ainult osakapitali sissemakse ulatuses.
Aktsiaselts (AS): aktsiateks jaotatud aktsiakapital. AS ja OÜ erinevus selles, et AS loodud suuremate käivete haldamiseks. Kasulik, sest seal rohkem organeid, kes kontrollivad juhatust (nõukogu, audiitorkontroll). AS’i pidamine väikse käibega liiga kallis.
Tulundusühistu (pole lühendit): äriühing, mille eesmärk on oma liikmete tegevuse toetamine.
Sihtasutus (SA): fond, millel pole liikmeid, aga palju vara. Sihtasutus ei taotle kasumit, aga pigem tahab saadut laiali jagada.
MTÜ: „ei taotle tulu“.
Loodud avalikkuse huvides ja selle konkreetse jur isiku kohta käiva seaduse alusel.
Riik
KOV üksus – linn või vald
Konkreetse seadusega loodud isik (haiglad, ülikoolid, raamatukogud, rahvusringhääling).
Eraõigusliku jur isiku organiks on juhatus ja üldkoosolek, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
Juhtorganiks juhatus. Kui seaduses on sätestatud ka nõukogu, siis ka nõukogu.
Organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Pädevust ei või üle anda muule organile või isikule.
Üldkoosolek on kõige tähtsam organ, sest üldkoosoleku moodustavad asutajad/osanikud.
Juhatus tegeleb igapäevase juhtimisega.
Nõukogu tegeleb pikemaajalise planeerimisega.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega.
§ 34 lg 1 Juhatus või seda asendav organ on seaduslikuks esindajaks. Või seda asendav organ: TÜ’s ja UÜ’s pole juhatust, sellepärast „seda asendav organ“ sõnad sees. Muudel juhtudel ainult juhatus. TÜ/UÜ isikliku esindamise õigus selle pärast, et vastutavalt ka isikliku varaga.
lg 2 Kui põhikiri ei sätesta teisiti, võib esindada iga juhatuse liige. Ühine esindus kehtib ainult ettevõtte siseasjades, va. juhul kui:
lg 3 Kui infot pole kantud vastavasse registrisse, siis kolmandate isikute suhtes ühise esinduse õigust ei kehti. Ühine esinduse õigus kehtib ainult siis, kui see on kantud registrisse.
Terminid, mida peab teadma:
lõpetamine – üldkoosoleku otsustamine, et lõpetame selle isiku
sundlõpetamine – kohtuotsusega lõpetamine
likvideerimine – likvideerimine lõpetamisprotsessi üks osa. Vara maha müümine, võlgade tasumine jne. Likvideerimise puhul pannakse äriregistrisse märge likvideerimisel. Likvideerimise protsessis pole enam juhatust, seaduslikuks esindajaks on likvideerija. Kui vara jääb üle, jagatakse asutajate vahel laiali, kui jääb puudu, siis pankrotiavaldus. Likvideerimisotsust on enne lõppemist võimalik tühistada.
lõppemine – kui likvideerimine on tehtud ja pankrotiavaldust ei pea esitama, lõppeb. Lõppemine = registrist kutsutamine.
AvalikÕ jur isik lõpeb seaduses sätestatud ajaga.
Hakkas kujunema juba Rooma õiguses. Esimesed jur isikud olid käsitööliste ühendused. Siis ka riigikassa (fiscus). Matuseühistud.
Miks jur isikut nimetatakse jur ja füs isikut füs? Inimene saab füüsiliselt tänaval vastu tulla, juriidiline isik ei saa – ta on olemas ainult õiguslikult – õiguslik e. juriidiline e. meie ettekujutus.. Seda iseloomustab kõige paremini fiktsiooniteooria:
Fiktsiooniteooria: jur isikut ei ole tegelikult olemas, tegemist on meie ettekujutusega.
Sihtvara teooria: jur isik on tegelikult ainult mingi eesmärgistatud vara. Eesmärgistatud vara eristab jur isikut teda loonud füüsilisest isikust.
Realistlik teooria: juriidiline isik on mingid huvid. A la olen panga asutaja, minu huvi on teenida kasumit. Samal ajal olles panga klient pole minu huvi iga tehingu pealt maksta suurt teenustasu. See näitab füs ja jur isiku erinevaid huvisid.
Ese ja objekt on sünonüümid.
Ese: esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Ehk siis mida iganes, mis võib olla õiguse objekt. Ese ei pruugi olla kehaline, asi on kehaline. Nt autoriõigused, pangas olev raha jms on ese, mis pole kehaline.
Kehaline ese, nt arvuti, sularaha. Loomad = asjad. Asi jaguneb kaheks:
Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Üksik pastakas ei ole vara, sest see pole kogum.
Kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili.
Samas selles reeglis, et kinnisasja oluliseks osaks on sellega püsivalt ühendatud ehitis, on üks oluline erand: hoonestusõigus. Hoonestusõigus on ainus võimalus, kus maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Sel juhul ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Aga kuna see polnud Eeriku loengus aetud jutt, vaid lihtsalt üks huvitav erand, mille ma ise leidsin ja mida võib olla kasulik teada, pole seda pmst omale selgeks vaja teha.
Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
Vallasasi, millel pole iseloomulikke tunnuseid ja käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi (a la vesi, kütus, raha). Laenulepingu objektid.
Individuaaltunnustega asi – nt kindel pastakas, laud, tool. Rendilepingu objektid.
Laenulepingut ja rendilepingut eristatakse sellepärast, et laenulepinguga läheb omand üle, rendilepinguga mitte.
Vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
Koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi oluliselt muutuks või häviks. A la aken, uks. Vastandina maalid jms pole olulised osad. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eraldi omandis. A la korter naise omandis ja köögimööbel mehe omandis või vastupidi.
Asja selline osa, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana. A la korteril on mitu omanikku mõtteliste osadega – tekib küsimus, et kellele asi lõpuks siis kuulub ja kes mida kuidas kasutada/vallata võib... Korteri puhul kortermajas korter reaalne osa, aga koridor, katus, kelder on mõtteline osa terve ühistu peale.
Iseseisev vallasasi, mis on mingi seose kaudu seotud peaasjaga. A la auto ja võtmed; auto ja dokumendid. Vajalik selle jaoks, et vältida olukorda, kus nt ostad omale auto ja pärast müüja ütleb, et võtmete eest pead veel maksma.
Õigusvili ja loodusvili. Loodusvili on pirn, õun jne. Õigusvili on raha; renditulu jms hüved-kasud.
Selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga pole ette nähtud teisiti. Harilik väärtus on kohalik müügihind (turuhind).
Tehing on toiming või toimingute kogum, kus tahteavaldus oluline.
Ühepoolne: üks tahteavaldus; mitmepoolne: mitu tahteavaldust.
Ühekülgne: ühe poole kohustus; mitmekülgne: kohustused mõlemal poolel.
Ofert – pakkumus
aktsept – nõustumus
Oferdi tegija on tahteavaldusega juba enne seotud. Ehk kui oferdi tegija (hinnapakkumise tegija) teeb mulle selle hinnaga hinnapakkumise, sisi põhimõtteliselt on leping selle hinnaga sõlmitud – oferdi tegija ei saa enam öelda, et ehhee, tõstan nüüd hinda. See oleks juba uus ofert, aga vana leping juba sõlmitud ja saab nõuda lepingu täitmist selle hinnaga.
Kõik pakkumused siiski ei ole oferdid, näiteks reklaam ei ole ofert. Maakeeli öeldes saab reklaamis valetada, sest see ei ole tehtud konkreetsele isikule. Kui üldisel reklaamil oli pakutud, et Rimis on kurgipurk jube odav, aga tegelikult seda ei ole, siis nõuda ei saa. Kui saadetakse otsene nimeline pakkumine inimese nimele, siis pmst saab nõuda, aga loe peent kirja, elik kui on kirjas "pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub", unista edasi.
Tahteavaldus tuleb tahteavaldaja poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kätte saamisega. Kui tahteavaldus pole veel kehtiv, siis selle tagasi võtmisega pole probleemi. Kui teine pool on kätte saanud, siis.. Tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Kui ei ole kindlat isikut, siis tahte väljendamisega (nt aktsiaemissioon).
§ 69 lg 2 täpsustab kättesaamist: kättesaamine toimub siis, kui see jõuab inimese elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Saab toimuda reeglina juhul, kui tahteavaldus jõuab saajani samal ajal või enne tahteavaldust. Ehk siis sisuliselt ei saagi tahteavaldust tagasi võtta või on väga raske. Samas tahteavalduse tagasi võtmisel trükivea annab kohtupraktika andeks (a la miljonil jääb üks null tagant ära).
§ 73
Tahteavalduse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et tahteavalduse tegija suri pärast tahteavalduse tegemist või muutus pärast tahteavalduse tegemist piiratud teovõimega isikuks, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 74
(1) Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja.
(2) Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik.
(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, muutub piiratud teovõimega isikule tehtud pakkumus või piiratud teovõimega isikule antud nõustumus kehtivaks selle kättesaamisega piiratud teovõimega isiku poolt.
Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. (Pidi teadma on lõpus, et asi liiga subjektiivseks ei läheks, et keegi ei saaks öelda “sry, ma ei teadnud”). Tõlgendamiseks/tõendamiseks on siis ühesõnaga vajalik, et teine pool oleks juures ja peaks teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Näiteks kinnisasja puhul on vaja kirjalikus vormis ja notariaalselt kinnitatud. Kui pooled on teinud tehingu teatud vormis, siis eeldatakse, et kehtivad sellele vormile sätestatud nõuded. Ehk nt kirjalikku tehingut suuliselt muuta ei saa.
Nõrgemast tugevamaks:
Mitte segi ajada tõestamist ja tõendamist. Notar tõestab. Tõendamine (kohtumenetluses) on oma väidete tõendiga kinnitamine.
(1) Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
(2) Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.
Kehtetus: tehing ei kehti ehk tal ei ole õiguslikke tagajärgi. Jaguneb kaheks:
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
Tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele samas vormis, milles tehing tehti. See, kes tahab tehingu täitmist, pöördub kohtusse.
Eksimus või pettus – 6 kuu jooksul alates teada saamisest, aga mitte hiljem, kui 3a peale tehingu toimumist.
Ähvardus või vägivald – 6 kuud alates sellest, millal mõju lakkas, aga mitte hiljem, kui 10a möödudes.
Tehingud, mis sõlmitakse siis, kui ei ole teada, kas mingid tingimused/asjad saabuvad või mitte.
Õiguslike tagajärgede saabumine sõltub mingite tingimuste täitumisest, mille saabumist või mitte saabumist ei tea. Tingimuse saabumist ei tohi takistada või sellele kaasa aidata. Nt tahad teise linna tööle minna, teed edasilükkava üürilepingu, üürileping hakkab siis kehtima, kui saad tööle.
Tehingus kindlaks määratud asjaolude saabumine muudab tehingu tühiseks. Nt üürileping lõpeb siis, kui lõpeb tööleping.
Hõljumisaeg on ajavahemik tehingu tegemisest kuni tingimuse saabumiseni või selle saabumise võimatuse ilmnemiseni. Hõljumisajal tehtud käsutustehing on tingimuse saabumisel tühine, kui käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Ehk siis nt kui oled sõlminud tingimusliku üürilepingu (edasilükkava) ja korteriomanik teeb hõljumisaja jooksul uue üürilepingu, muutub uus üürileping eelmise e. sinu üürilepingu tingimuse saabumisel tühiseks.
Kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Nõusolek/heakskiit tuleb anda samas vormis, milles tehakse tehing. Eelneva nõusoleku võib tagasi võtta enne tehingu tegemist.